Eesti Kandleliidu üldkoosolek toimub pühapäeval, 5. aprillil 2020 Tallinna Muusikakoolis (Narva mnt 28). Koosolekul tehakse ülevaade 2019. aasta tegemistest, majandusaasta aruandest ning arutatakse tulevasi plaane.
Enne koosolekut toimub samas kohas töötuba, kus Soomest pärit kantelemängija Maija Kauhanen tutvustab mitmeid võimalusi, kuidas kandlel erinevaid rütmikaid mängida ning akustilisi efekte kasutada. Töötuba sobib kõikidele kandletüüpidele. Oma pill palume kaasa võtta.
Õhtul annab Maija KUMU auditooriumis kontserdi, kuhu kõik on kuulama oodatud.
Päevakava:
13.00-14.00 Maija Kauhaneni töötuba Tallinna Muusikakoolis
14.00-15.00 Eesti Kandleliidu üldkoosolek Tallinna Muusikakoolis
17.00-18.00 Maija Kauhaneni kontsert KUMU auditooriumis
Töötuba on kõikidele Eesti Kandleliidu liikmetele tasuta. Õhtune kontsert maksab liidu liikmetele 10€, teistele 15€. Täpsem info tuleb peatselt. Mitte kandleliidu liikmetele on töötuba 15€.
Tulemine registreerida hiljemalt 22. märtsil järgneval lingil: https://forms.gle/v6QzDrqXAcUiYNAv9
Kuna tegemist on väga põneva artistiga, siis ootame rohket osavõttu.
Kohtumiseni
Eesti Kandleliidu juhatus
märts 04
Eesti Kandleliidu üldkoosolek 2020
veebr. 08
Mälestades Heino Sõna (5.02.1937 – 10.12.2019)
Lahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid tallesüdame lähedased ka siis, kui ta enamVõrumaal ei elanud. Oma esimese õpetusekandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseidpillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isanooruspõlves. Suureks mõjutajaks noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus 1950.- 60. aastatel käis aktiivnekultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.
Heino teadmised endisaegsete mängumeesteja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusi on hulgaliselt talletatud nii Eesti Rahvusringhäälingufonoteeki kui Eesti Rahvaluule Arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970–ndatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuia. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.
Igapäevaselt oli Heino tegev ehituses. Selles vallas töötas ta Otepääl, Karksi-Nuias ja Vasalemmas. Heinole oli oluliseks tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias. Nii nagu ta oli kirglik pillimängus, elas ta kirega kogu oma elu. Sarnaselt suhtus ta ka töösse.
Minu tutvus Heinoga algas tänu Eesti Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise projektile. Sealt edasi viis elu meid kokku arvukatel mängudel Viljandis, Tallinnas ja mujal. Heino oli hinnatud õpetaja August Pulsti õpistukorraldatud rahvapilli koduõppe projektis. Temalt saadud õpetust pean kalliks ja annan seda edasi oma õpilastele.
Lõpetan selle lühikese järelhüüde Heino Sõnaenda sõnadega: “Kallid sõbrad! Kõlagu eesti kannel teie hinges ja südames igavesti!”
Kallis Heino, ka Sina kõlad meie hinges ja südames igavesti!
Tuule Kann
muusik ja kandleõpetaja
Järelhüüe pärineb Eesti Folkloorinõukogu kodulehelt.
nov. 18
Soome sillal. Tuule Kann ja Riina Roose. Kandled, laulud, kõnelused
Eesti Kunstimuuseum
Adamson-Ericu muuseum
Teade
15.11.2019
Adamson-Ericu muuseum kutsub kolmapäeval, 20. novembril kell 17.00 huvilisi muusikaõhtule näitusel „Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt“. Muusikaõhtu „Soome sillal. Tuule Kann ja Riina Roose. Kandled, laulud, kõnelused“ annab osalejatele võimaluse süveneda Eesti ja Soome muusikalise ühisosa mõtestamisse.
Esineb armastatud muusik Tuule Kann, kes mängib 5-keelelisel nn. soome kantelel Tuusula järve sõpruskonda kuulunud maalikunstnik Pekka Haloneni ema Vilhelmiina Haloneni (1840–1914) kandlepalu. Nendest lihtsatest nn Kalevala viisidest on omal ajal inspiratsiooni saanud ka helilooja Jean Sibelius.
Lugude ja kommentaaridega saadab Tuule Kannu etteasteid tuntud lauluõpetaja ja muusik Riina Roose. Juttu tuleb Jean Sibeliuse kõrval Elias Lönnrotist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldist, Carl Collanist, Lydia Koidulast, Fredrik Paciusest, Aleksander Kunileidist ja Veljo Tormisest. Tänapäeval on nende ajalooliste suurkujude loomingust õppinud paljud noored nii Eestis kui ka Soomes. Oluline roll põlvkondade ülesel muusikaarmastusel ja traditsiooni jätkamisel on olnud soome folkloristil Armas Otto Väisanenil (1890–1969), kes käis muuhulgas ekspeditsioonidel ka Eestis.
Eero Järnefelt (1863–1937). Sibelius viiulit mängimas. Dateerimata. Järvenpää Kunstimuuseum
Soome kuldaja klassikud Eero Järnefelt (1863–1937) ja Venny Soldan-Brofeldt (1863–1945) töötasid 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku Soome kultuuriloos hästituntud Tuusula järve kunstnike kogukonnas. Järvenpääl, Tuusula järve maalilistel kallastel, tekkis 1890. aastatel rahvusromantiline kunstnike kogukond, mille tuumikusse kuulusid kunstnikud Eero Järnefelt, Venny Soldan-Brofeldt, Pekka Halonen, helilooja Jean Sibelius ja kirjanik Juhani Aho. Eero Järnefelti ja Venny Soldan-Brofeldti loometee kõrgperiood langes ajale, mil rahvusvaheliste kunstisuundadega suhestudes kujunes välja soomluse identiteedi ja rahvusliku aate visuaalne keel. Näitusel eksponeeritavad tööd – värviküllased maastikud, looduslüürika, kunstnike sõpruskonna portreed ja argielu kompositsioonid – kuuluvad Järvenpää Kunstimuuseumi rikkalikku kollektsiooni.
Näituse kuraator: Kersti Koll
Osalemine muuseumipiletiga.