Oma pill teeb lapsed rõõmsaks!

Toetada saad: http://www.hooandja.ee/projekt/oma-pill-teeb-lapsed-roomsaks

Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 2010. aastal. Kool tegutseb Jõelähtme valla suuremates keskustes: Lool, Kostiveres ja Neemes. Tänaseks on muusika- ja kunstikool edukalt töötanud juba 7 aastat ning õpilaste arv on tõusnud 200-ni. Koolis saab õppida järgmisi pille: klaverit, viiulit, akordionit, kitarri, plokkflööti, flööti, trompetit ja kromaatilist kannelt. Sel õppeaastal avati koolis ka pop-jazzlaulu eriala. Hetkel on kõige populaarsemateks instrumentideks siiski klaver ja kitarr, kuid teil on võimalus meid aidata ja ka kannel sinna loetellu tõsta!

Kromaatilise kandle eriala avati Lool alles 2016. aasta sügisel. Sel hetkel polnud muusikakoolil ühtegi pilli, kuid õnneks olid mõned endised kanneldajad nõus enda omi laenama. Nüüdseks oleme suutnud endale soetada ühe 46-keelse instrumendi, kuid õpilasi on lausa viis. Oleme olukorras, kus järgmisel aastal pole enam soovijaid võimalik vastu võtta, kuna pille lihtsalt ei jätku. Teisena tahaksime osta Rait Pihlapi 51-keelse kandle, et oleks võimalik mängida ka neid palasid, mis nõuavad bassikeelte olemasolu. Nii saame repertuaari veelgi laiendada ja õppida selgeks lood, mis muidu kõrvale jääksid.

Paljud lapsed (ja täiskasvanud) ei tea, mis pill kromaatiline kannel on ja kujutavad ette, et sellega saab mängida vaid rahvamuusikat. Tegelikult on instrumendil võimalik mängida kõike, täpselt nagu klaveril. Esitada saab klassikalist muusikat, popi, rocki, isegi jazzi ja loomulikult traditsioonilisi palasid. Kui lapsed kuulevad kandle mahedat häält, armuvad nad sellesse koheselt ja tahavad veel ja veel kuulda. Me ei taha kellelegi neist öelda, et nad ei saa pillide puuduse tõttu muusikakooli astuda.

Toeta meid ja aita meid sammu võrra lähemale unistusele, kus iga laps saab kannelt õppida ja mängida uuel ja heal pillil! Seeläbi saame tõsta kandle populaarsuse klaveri ja kitarriga ühele pulgale!

AITÄH!

Rohkem infot kooli kohta: www.joelahtmemkk.ee
Rohkem infot kandle kohta: www.kandleliit.ee

Raplamaa XI kandlepäev toob kokku 90 kandlemängijat!

20. jaanuaril toimub Raplamaal, Tohisoo mõisas  Raplamaa XI Kandlepäev, mis toob kokku 90 suurt ja väikest kandlemängijat üle Raplamaa ja mujalt Eestist.
Kandlepäeval toimuvad õpilastele meeleolukad õpitoad ja õpetajatele pedagoogiline õpituba Kadri Lepassoniga. Lisaks väiksematele õpitubadele toimub Rahvatantsulabor, kus Kadri Lepasson räägib, 
kuidas tantsuks mängida ning kuidas tantse õpetada, ja suures ringis ühislugude mängimine, mis annab-loob võimsa ühistunde.

Kandlepäev lõpeb kell 15.00 toimuva kontsertiga, kus esinevad kõik osalejad ja õpetajad ning kuhu on oodatud kõik huvilised!


Kandlepäev toimub sel aastal 11.-dat korda ja selle eesmärgiks on tuua kokku Raplamaa kandlemängijad nii õpetajate kui õpilaste tasandil, õppida ühist repertuaari ning luua tihedamat koostöövõrgustikku.
Kandlepäeva korraldab MTÜ Kandlekoda, mis tegeleb erinevate pärimusmuusika-alaste laagrite, kursuste, õppepäevade korraldamisega ja väikekannelde ning kromaatiliste kannelde valmistamisega.
Raplamaa XI Kandlepäeva toetavad Eesti Kultuurkapital ja

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.

Lisainfo: Margit Kuhi, 55687474, kandlekoda@hot.ee

IN MEMORIAM: MILJA UDRAS (1971-2017)

Lätsi alla lilli, lätsi, lätsi, alla alla lilli…..

Pööri pajopilli, pööri, pööri pajo pajo pilli…

See laulukene olevat olnud esimesi, mille Milja Lauluimä Anne Linnupuu käest õppis, kui tuli aastal 2000 laulma Võru seto lauluparki Helmekaalaq. Ema poolt võrokõsõ  ja isa poolt setokõsõna põimusid Miljas mõlemad kultuurid.

Rahvalaulu ja pillimänguga tegelemine oli kõige loomulikum osa temast. Jääb üle saatust tänada, et Milja ei jäänud üksi ja ise toanurka musitseerima, vaid hakkas pillimängu ja rahvalaulu ka õpetama. Neid suuri ja väikesi inimesi, keda Milja rahvamuusika ja folkloori juurde juhatas, ei jõua kokku lugedagi. Ta armastas folkloori ja tema kaudu kandus see armastus ja lugupidamine edasi paljudeni. Milja mäng tuli südamest, teda jälgides ja järgides kasvas veendumus, et juured, oma kultuur, pärimus on tähtsad ja toetavad meid meie elus igal sammul.

Ikka oli tal mõni pill käes, ikka ruttas ta kusagile kedagi õpetama, juhendama, saatma, midagi korraldama. Kõike tegi ta pühendumise ja süvenemisega. Ta oli seotud Võru Kandle kapelliga selle asutaja ja mängijana, segakooriga Hilaro juhatuse liikme ja lauljana, Võru Beebikooliga (praegu Võru Loovuskool) selle asutaja ja õpetajana, Võru  Punamütsikese lasteaiaga muusikaõpetajana. Milja südameasi oli laste juhatamine folkloori juurde.

Tema eriline armastus ja kiindumus oli seto väikekannel. Teadis ta ju hästi, kui tähtis on lapsele, aga ka suurele inimesele rõõm musitseerimisest, eduelamus – ma oskan, ma mängin!  Et see mängurõõm saabuks rutem, andis Milja välja õppimist toetava noodiraamatukese väikekandle lugudega. Miljale pakkus rõõmu ja rahuldust õpetada särasilmseid ja innustunud  lapsi Rikka Ivvani talu pillilaagrites Setomaal, kus ta osales õpetajana algusaastatest peale.

Helmekaalades võttis Milja eest Rikka ja vaesõ improviseeritud sõnadega laulumängus vaestõ rivvi. Rikkad laulsid: meil om kaalah kullast uur ja vaesed vastasid: liinah tetäq meil kultuur. Milja ise oligi kõige paremas mõttes see linnas rahvakultuuri hoidev ja tegev inimene, sügavalt kõlbeline, veenev,  pühendunud, aus ja avatud.

Oli ootamatu, ebaõiglane ja ülekohtune tõdeda paratamatust, et 2. novembril, hingedepäeval, lahkus Milja meie hulgast jäädavalt. Septembri aluses võttis ta veel Horvaatias festivalil eest sedasama Rikka ja vaese laulu… Haigused ja hädad käivad mööda inimesi, ei kive ega kände pidi. Selle loodusseadusega  tuleb leppida, aga kuidagi ei suuda leppida, et see minek oli Milja, tema laste ja meie kõikide jaoks nii vara. Oma lühikese elu jooksul  jõudis Milja rohkem kui mõni  poole pikema ajaga suudab, see on ehk lohutuseks, aga ikka järgneb mõte – mida kõike oleks see andekas naine veel suutnud ja jõudnud!

Milja poolt algatatu hoidmine ja edendamine on parim mälestusmärk tema elule ja tööle.

Miljat jäävad tänama, meenutama ja austama väga paljud sõbrad ja teekaaslased nii Eesti-, Võru- kui ka Setomaal.

Milja oli ka üks pärimuskultuuri kutse omanikke.

Siiri Toomik, Helmekaalaq

Artikkel pärit Eesti Folkloorinõukogu 2017. aasta detsembri kuukirjast.