22. aprill 2023, Eesti Teaduste Akadeemias

Esinesid: Kristi Mühling (kromaatiline kannel) ja Ritva Koistinen (kantele) 

Esitatud lugude heliloojad: John Buckley, Malle Maltis, Pekka Jalkanen, Arvo Pärt, Toivo Elovaara ja Martti Pokela

Kontsert oli näiliselt jaotatud kolmeks osaks. I osa koosnes soololugudest kromaatilisel kandlel, II osa soololugudest kantelel ja III osa koosnes Malle Maltise loost “Kevadekuulutaja” ansambel Kevad (nagu muusikud end naljatledes kontserdil nimetasid) esituses. 

Kontsert algas Kristi Mühlingu esitusega John Buckley loost “Jaanimardikas” (tsüklist “Kaks haikut kandlel”). Kuulajate õigele lainele viimiseks luges muusik enne mängima asumist ette samanimelise haiku, mis oli tõlgitud jaapani keelest. Pala ise oli minimalistlik ning õrn sisaldades nii vaikseid venitatud keeletõmbeid kui ka kiiret sibamist pillikeeltel. 

J. Buckley loole järgnes Malle Maltise tsükkel “Kandlekirjad”, mille esimene lugu “Vihmakiri” sobis suurepäraselt loo “Jaanimardikas” järjeks. Rahulik vihmatilkadega sarnanev helikeel tõi kuulajate silme ette (tihti) ettearvamatu kevadise vihmahoo, kust ei puudunud ka kerged ähvardused tormist. Kolmeosaline tsükkel lõppes imekauni looga “Unekiri”, mis polnud kandlehelide saatel mitte uinutav vaid pigem huviäratav või isegi hirmutav. 

Pekka Jalkaneni lugu “Rõõm”, mis oli pühendatud Kristi Mühlingule ja oli samuti helilooja esimene eesti kromaatilisele kandlele kirjutatud pala, sisaldas lisaks heliloojale omasele minimalismile ka tükikesi Rumeenia rahvamuusikast. Lugu ise oli aga pealkirjale vastupidiselt siiski minoorne. 

Kontserdi I osa lõpetas A. Pärdi “Für Alina”. Valdavalt klaveril kuulsaks saanud tintinnabuli stiilis lugu sobis suurepäraselt nii kandlele kui ka kandlemängijale. Pala oli kenaks üleminekuks ühelt pillilt teisele, kasutades õrnu flažolette ja meenutades kuulajatele veel kromaatilise kandle õhulist helikeelt.

II osa kuulus üdini Ritva Koistinenile ja tema kantelele. Esimesena tulid esitusele Toivo Elovaara palad “Viis ekspromti kantelele” (esitati ainult nr 1, 3 ja 4). Esimesest akordist peale oli (pilli välimus välja arvatud) aru saada kahe pilli erinevusest. Nimetaksin kantelet eesti kromaatilise kandle vanemaks vennaks just mitte massi, vaid kõla poolest, meenutades sellega pigem suurema kõlakastiga kitarri ja tuues lugudele mahlasust. Välimuse poolest oleks juba esimeseks erinevuseks lauake (mis meenutab veidi krom. kandle alumist osa), kuhu pill peale toetati. Pillil oli ka vähem keeli, kuid selle asemel hoopis “kangid” millega keelte pooltoone muuta. 

“Viis ekspromti kantelele” kõlasid pigem lõbusama ja täiskasvanulikumana kui krom. kandle lood kontserdi algul. Nii pilli mängutehnika kui ka saalist kõlavad madalad ja kõrged mahlased helid olid lummavad. 

Saal oli kontserdi jaoks imehea, sest võimaldas õrnu kandlehelisid ja tugevamaid kantelekõlasid kuulata ka tagumistest saali otstest ilma võimenduseta.

Martti Pokela “Ürdid” oli üks kontserdi värvikamaid lugusid, sisaldades nii idamaiseid kõlasid kui ka erilist tehnikat. Lugu oli pigem lõbus, kasutades ära kantelele omaseid “kange”, et muuta keele kõla helisemise ajal pool tooni kõrgemaks või madalamaks. 

Ka Ritva Koistineni bloki lõpetasid lood Pekka Jalkanenilt ja Arvo Pärdilt. Esitusele tulid “Kuu kuldlaev” (P. Jalkanen), mis on Ritva Koistinenile pühendatud, ja “Pari intervallo” (A. Pärt). 

“Kuu kuldlaev” oli tõesti oma nime vääriline. Loo kulgedes tuli silmade ette soe pime öö, kus vaid mõni kuukiir maad valgustab. Nagu arvata võib, saigi loo autor Pekka Jalkanen loo kirjutamiseks inspiratsiooni kuuvalgetest maastikest ning samuti Pentti Saarikoski luuletusest. 

Kristi Mühlingu ja Ritva Koistineni dueti esituses tuli esmaettekandele Malle Maltise pala “Kevadekuulutaja”, mis kombineeris mõlema pilli eripära ja helikeelt. Toimus pidev kahekõne kahe pilli vahel, kus mõnel hetkel olid instrumentide kõlad tämbrilt nii sarnased, et ei saanudki aru kumb mängib. 

Kontserdi n-ö kolmeks osaks jaotamine aitas esile tuua nii kahe pilli eripära kui ka selle, kuidas pillid tegelikult kaunilt kokku kõlavad või isegi sarnanevad. 

Regina Univer